Esimene etapp – Lähteandmed ja projekti mõtestamine.
Esmalt tuleks tellijal läbi mõelda, mida tahetakse rajada, ja panna kokku omapoolne lähteülesanne. Meie büroo aitab teil mõelda ja välja selgitada, mis lähteandmeid projekteerimiseks vaja on. Näiteks mida on vaja uue üksikelamu püstitamiseks?
- Projekteerimistingimusi või detailplaneeringut selle kohustusliku ala jaoks.
- Topo-geodeetilist alusplaani, millel on kaardistatud kinnistul paiknevad hooned, haljastus, väikevormid jms.
- Hoone ruumiprogrammi, mille töötame vajadusel välja koos tellijaga.
- Muud uuringud sõltuvalt asukohast ja kohalikust omavalitsusest, näiteks dendroloogiline hinnang ehk puittaimestiku ja haljastuse inventuur, muinsuskaitse eritingimused kui hoone on muinsuskaitse all või asub muinsuskaitsealal.
Kõikide nimetatud lähtematerjalide koostamiseks saame pakkuda oma partnereid või neid ise koostada.
Teine etapp – Eskiisprojekt.
Meie arhitektuuribüroo pakub vastavalt lähteandmetele arhitektuurse lahenduse eskiisprojekti staadiumis. See on puhtalt lehelt alustatud projekti esimene samm, kus arutatakse tellijaga läbi hoone üldine vorm, ruumide paiknemine ja tsoneering ning arhitektuurne ilme.
Selle etapi põhiliseks eesmärgiks on panna paika hoone maht, ruumid ja üldised kande- ning viimistlusmaterjalid. Eskiisprojekti lõpuks väljastame hoone plaani-, lõike-, vaatejoonised, 3D-illustratsioonid, üldise seletuskirja ja 3D-mudeli, kus on võimalik iseseisvalt arvutis, nutitelefonis või meie kontoris VR-prillide abil ringi liikuda.
Kolmas etapp – Eelprojekt.
Eelprojekt on Eestis aluseks ehitusloa saamisel. Parima lõpptulemuse saamiseks ja hilisemas etapis lisatöö vältimiseks tuleks juba eelprojekti staadiumis kaasata eriosade projekteerijad. Põhilised eriosade valdkonna ametimehed on ehituskonstruktor, kütte-, jahutus- ja ventilatsiooniinsener, elektri- ja nõrkvooluinsener, veevarustus- ja kanalisatsiooniinsener, sisearhitekt ja energiamärgise tegija.
Selles etapis määratakse hoone konstruktsioonidele kihid ja üldine vajalik info ehitamiseks. Eelprojekt koosneb üldiselt arhitektuursest situatsiooniskeemist, asendiplaanist, plaani-, lõike- ja vaatejoonistest, seletuskirjast ning ehituskonstruktsioonidest. Lisaks on eelprojekti mahus eriosade seletuskirjad, kus kirjeldatakse konstruktiivseid ristlõikeid, arvutatakse hoone koormused ja lahendatakse kõikide tehnosüsteemide üldised põhimõtted. Efektiivsust kõikide projekti osade koostöös tõstab BIM-projekteerimine, mille põhimõtteid rakendame igas projektis.
Kuigi seaduslikult võib Eestis ehitusloa saanud eelprojekti alusel hoonet hakata ehitama, ei ole see siiski soovituslik, sest ka lihtsate hoonete puhul võib tekkida sõlmpunkte, kus konstruktsioonide liitumine võib keeruline olla. Et selliseid vigu vältida, tuleks koostada ka põhiprojekt ehk järgmine etapp.
Neljas etapp – Põhiprojekt.
Põhiprojektis lahendatakse hoone tervikuna läbi kõikide eriosade ja arhitekti poolt. Lisaks eelprojektile sisaldab põhiprojekt nii plaaniliselt kui ka lõikeliselt sõlmjooniseid (näiteks räästas, sokkel, uksed-aknad), uste-akende ja teiste avatäidete spetsifikatsioone, detailijooniseid (näiteks trepi joonis) ja täpsustatud põhijooniseid. Eriosades esitatakse täpsed joonised, paigutused ja materjalid tehnosüsteemide paigaldamiseks.
Põhiprojekt aitab ehitajal arvutada täpsemat hinda, hoida kokku aega ja tellija raha erinevate detailide paigaldamisel ning ehitamisel, samuti saada terviklik ülevaade kogu hoone sisust.
Nagu ka eelprojektis, tõstab BIM-projekteerimine põhiprojektis kõikide projekti osade koostöövõimet ja infovahetust. BIM-projekteerimise põhimõtete selgitamiseks on ka eraldi blogipostitus.
Viies etapp – Tööprojekt.
Tööprojekt lahendab kõik ehitaja soovitud sõlm- ja detaillahendused, kus kirjeldatakse kõiki ehitamiseks vajalikke tooteid ja materjale ning ka valitakse need. Tegemist on otsese koostööga arhitekti ja ehitaja vahel.
Kuues etapp – Autorijärelvalve.
Autorijärelvalve käigus pakume tuge kogu ehituse käigus. Seda selleks, et hoone saaks selline, nagu arhitekt seda näeb.
Seitsmes etapp – Valmis hoone.
Valmis hoone puhul on oluline taotleda kasutusluba, esitada kasutusteatis ja hoonet aeg-ajalt hooldada, et uus kodu säiliks.
